481 Mootori IGNITON SYSTEM jaoks CHERY A1 KIMO S12

1 A11-3707130GA SÜTEKÜÜNLAJUHTI KOMPLEKT – 1. SILINDER
2 A11-3707140GA KAABEL – SÜTEKÜÜNLA 2. SILINDERKOMPLEKT
3 A11-3707150GA SÜTEKÜÜNLAJUHTI KOMPLEKT – 3. SILINDER
4 A11-3707160GA SÜTEKÜÜNLAJUHTI KOMPLEKT – 4. SILINDER
5 A11-3707110CA SÜTEKÜÜNLA KOMPLEKT
6 A11-3705110EA SÜTTEpool
7 Q1840650 POLT – KUUSNURKÄRIK
8 A11-3701118EA KLASS – GENERAATOR
9 A11-3701119DA SLIDE SEEVE – GENERATOR
10 A11-3707171BA KLAMP – KAABEL
11 A11-3707172BA KLAMP – KAABEL
12 A11-3707173BA KLAMBRI – KAABEL

Süütesüsteem on mootori oluline osa. Viimase sajandi jooksul ei ole süütesüsteemi põhiprintsiip muutunud, kuid tehnoloogia arenguga on sädemete tekitamise ja jaotamise meetod oluliselt paranenud. Autode süütesüsteem jaguneb kolmeks põhitüübiks: turustajaga, ilma turustajata ja politseinikuga.
Varajased süütesüsteemid kasutasid õigel ajal sädemete tekitamiseks täismehaanilisi turustajaid. Seejärel töötati välja pooljuhtlüliti ja süütejuhtimismooduliga varustatud turustaja. Kunagi olid populaarsed turustajatega süütesüsteemid. Seejärel töötati välja töökindlam täiselektrooniline süütesüsteem ilma turustajata. Seda süsteemi nimetatakse turustajata süütesüsteemiks. Lõpuks on see loonud seni kõige töökindlama elektroonilise süütesüsteemi, nimelt politseiniku süütesüsteemi. Seda süütesüsteemi juhib arvuti. Kas olete kunagi mõelnud, mis juhtub, kui sisestate võtme sõiduki süütelukusse, keerate võtit ning mootor käivitub ja jätkab töötamist? Süütesüsteemi normaalseks toimimiseks peab see suutma täita kahte ülesannet korraga.
Esimene on tõsta aku pakutavat pinget 12,4 V-lt enam kui 20 000 voltini, mis on vajalik õhu ja kütuse segu süütamiseks põlemiskambris. Süütesüsteemi teine ​​töö on tagada, et pinge jõuaks õigel ajal õigesse silindrisse. Selleks surutakse õhu ja kütuse segu esmalt põlemiskambris oleva kolvi abil kokku ja seejärel süüdatakse. Seda ülesannet täidab mootori süütesüsteem, mis sisaldab akut, süütevõtit, süütepooli, päästikulülitit, süüteküünalt ja mootori juhtimismoodulit (ECM). ECM juhib süütesüsteemi ja jaotab energiat igale üksikule silindrile. Süütesüsteem peab õigel ajal õigel silindril piisavalt sädet tekitama. Väikseimgi ajaviga põhjustab probleeme mootori töös. Auto süütesüsteem peab tekitama piisavalt sädemeid, et süüteküünla vahest läbi murda. Sel eesmärgil võib süütepool toimida jõutrafona. Süütepool muundab aku madalpinge tuhandeteks voltideks, mis on vajalikud süüteküünlas õhu ja kütuse segu süütamiseks elektrisädeme tekitamiseks. Vajaliku sädeme tekitamiseks peab süüteküünla keskmine pinge jääma vahemikku 20000–50000 v. Süütepool on valmistatud kahest raudsüdamikule keritud vasktraadi mähist. Neid nimetatakse primaar- ja sekundaarmähisteks. Kui sõiduki süütesüsteemi päästik lülitab süütepooli toite välja, siis magnetväli kukub kokku. Kulunud süüteküünlad ja vigased süütekomponendid võivad halvendada mootori jõudlust ja põhjustada mitmesuguseid mootori tööprobleeme, sealhulgas süüte ebaõnnestumine, võimsuse puudumine, halb kütusesäästlikkus, raske käivitamine ja mootori tulede sisselülitamine. Need probleemid võivad kahjustada muid sõiduki põhikomponente. Selleks, et auto töötaks sujuvalt ja ohutult, on süütesüsteemi regulaarne hooldus hädavajalik. Visuaalne kontroll viiakse läbi vähemalt kord aastas. Kõiki süütesüsteemi komponente tuleks regulaarselt kontrollida ja välja vahetada, kui need hakkavad kuluma või ebaõnnestuma. Lisaks kontrollige ja vahetage süüteküünlaid alati sõiduki tootja soovitatud ajavahemike järel. Ärge oodake enne hooldust probleemide ilmnemist. See on sõiduki mootori tööea pikendamise võti